lühikese ajaga raadiohitt. Edust innustatuna otsustas John kutsuda kokku bändi, mille moodustasid tema koolivend ja klahvpillimängija David Bryan Rashbaum, basskitarrist Alec John Such ja trummar Tico Torres. Viimasena leiti kitarrist Richie Sambora. Esimene plaadileping saadi kompaniilt Mercury Records. Debüütalbum "Bon Jovi" ilmus 21. jaanuaril 1984 ja seda müüdi üle poole miljoni eksemplari. 1988. aastal jõuti järgmise plaadini "New Jersey", mille nimi näitab osariiki kus laulja Bon Jovi sündis. Eelmise plaadi edu tuules müüdi sedagi üle viie miljoni ekseplari ning sellega tõusis ansambel üheks juhtivamaks rockibändiks üle maailma, olles viie lühikese tegutsemisaasta jooksul müünud juba üle 25 miljoni plaadi. Edasi otsustas bänd aja maha võtta ja pühenduda sooloprojektidele. 1992. aastal oli ansambel jälle koos, ent sedapuhku ei pakutud enam metalset rocki
skeletilihaskiududele keemilise vahendusaine (mediaatoraine) atsetüülkoliini vahendusel. Atsetüülkoliini vabanemine toimub eelkõige presünaptilise membraani aktiivsetelt punktidelt (vesiikulid ja graanulid, kus deponeeritakse atsetüülkoliini valkudega seotult). Toimub ppidev atetüülkoliini resüntees ja presünaptilisel membraanil tühjenenud vesiikulid asendatakse uutega. Atsetüülkoliin vabaneb aktiivsetelt punktidelt sünapsipilusse, kandudes edasi lihskiu lõpp- plaadini, ühineb postsünaptilise membraani kolinoretseptoritega, moodustades kompleksi "atsetüülkoliin retseptor". See põhjustab membraani struktuuri muutuse. Na+-kanalite avanemine põhjustab Na+- ioonide liikumise rakku ja membraani depolarisatsiooni. Tekib lihaskiu lõpp-plaadi potentsiaal. See kutsub esile mööda lihasraku membraani leviva aktsioonipotentsiaali, s.o erutuse tekke. Sünapsipilusse sattunud ja kolinoretseptoritega ühinenud atsetüülkoliin laguneb kiiresti