popkuninga mälestuseks. Oli ka negatiivseid tagasilööke. Näiteks pooli laule ei laulnud staar ise. Lood tulid fonograafi pealt ning see tekitas nii minule kui ka teistele kuulajatele pahameelt. Suureks üllatuseks kujunes negatiivseks pooleks ka kontserdi heli. Kuigi kõlarid olid võimsad ja tipptasemel, oli heli ikkagi suhteliselt kesine, ning kuulajateni ei jõudnud kindlasti kõik see, mida lauljatar tahtis ja lootis. Madonna soojendusartistiks oli maailmakuulus plaadikeerutaja Paul Oakenfold. DJ tuli lavale pool tundi lubatust hiljem kuid tegi selle aja tasa, mängides ja miksides erinevaid megahitte. Vaatamata Oakenfoldi pingutustele panna rahvas kaasa elama, kuulati teda ikkagi üpriski tuimalt. Minu arvates kaalusid ikkagi kontserdi negatiivsed pooled positiivsed üles ja seega ei kujunenudki mul ühegi esitatud laulu seast lugu, mis oleks eriliselt meelde jäänud ning mida võiks välja tuua. Võibolla oli see selle pärast, et ma lihtsalt ei ole Madonna
aastatel peamiselt afroameeriklaste tänavakultuurist. Seda defineerivad võtmeelemendid nagu räppimine, DJ-d, scratching (ingl k scratching kraapimine), sampling (ingl k sample proov, osa, tükk), beatboxing (rütmitaust suuga). Terminit ,,räppima" kasutatakse tihti samatähenduslikult terminiga hiphop, kuigi viimane tähistab tavaliselt tervet subkultuuri. (Wikipedia) Hiphopi kaks olulist komponenti on räppimine ning instumentaaltaust. Viimase kujundab DJ (ingl k disc jockey plaadikeerutaja), kes võib ise olla räppar. Taustamuusika esitatakse heliplaadilt. Levinud võte on plaadi liigutamine edasi- tagasi ehk scratching. Tänapäeval kasutatakse ka rütmimasinat, süntesaatorit ja 14 samplerit - arvutis helisignaali töödeldavaks muutev ja seda digitaalkujul teisendav seadet (EKSS 2009). Räpitava teksti ülesehitusel on olulised algriim ja riim, mille abil luuakse aktsente.