Birma
milj), hiinlased (üle 1 miljoni), wad (u 1 milj), monid (u 1 milj), indialased (u 1 milj).
Kui hiinlased ja indialased välja arvata, siis iga vähemusrühm asustab erinevat maa-
ala.
4.Ajalugu
Birma ala vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest
elavad hõimud, II a-tuh e.m.a, assimileerusid need mon-khari hõimudega. II ja I a-tuh
vahetuses e.m.a. algas põhjast tiibeti ja birma hõimude (arakanide, pjuude) sissetung ,
mis jätkus 17.sajandini e.m.a. 7.sajandil birmalaste pelatung laienes, 849 rajasid nad
Ülem-Birmas Pagani riigi. Selle kuningas Anawratha (valitses 1044-1077) vallutas
lõunas asuva monide pealinna Thatoni, võttis omaks monide kultuuri ja tegi theravada
budismi 1057. aastal riigiusuks. Pagani õitsengu lõpetas 1287 mongolite sissetung
Hiinast. 14.-18. sajand oli maa killustunud mitmeks üksteisega võilevaks
riigiks(Arakan, Ava, monide Pegu, sanide riigid kirdes)
annaabi.ee 
