Jean Sibelius. Tema soololaulud
veel glissandot jäljendav keelpillide mänguviis. Keelpillid hoiavad pikki
noote, harmooniat edasi kandes, kõrvalastmetele kaldudes. Flööt kaunistab
lausa ornamentaalselt esimese värsirea viimast ning teise värsirea esimest
sõna. (Tk. 4)
Pärast teise värsirea lõppu mängib harf 3- noodilise mis strihhiga
lühikese staccatoga või vahemängu, mis rõhutab teemandi kristalset
selgust, värvib sõna mõtet. Sooloflöödi kaunistused, pikad noodid
keelpillides ning harfi pizzicatod kestavad neljanda värsirea lõpuni.
Teise salmi alguses (A osas ) jäljendavad keelpillid varieerudes
vokaalmeloodiat ja järgides ka dünaamikat. Puhkpillid ning harf vaikivad.
25
Siis asub soleerima flöödi asemel tsello, andes kõlale tumedama, sügava
varjundi. Viiulirühm dubleerib teisest kuni neljanda värsireani vokaalpartiid
Teise salmi lõpuks tulevad tagasi keelpillirühmale iseloomulikud pikad
noodid