Venezuela
keskosas tasandik(Orinoco ljaanod) ning ida-ja kaguosas Guajaana mägismaa. Läänepiiril
kõrguvat Sierra de Perija ahelikku(3540m) eraldab kirde-edela-suunalisest Merida
kordiljeeridest Maracaibo järve tektooniline nõgu. Guajaana mägismaa hõlmab ligi poole
Venezuela territooriumist. Valitseb lähisekvatoriaalne, edelaosas ekvatoriaalne kliima.
Umbes. 56% Venezuela territooriumist katab mets(peamiselt mägedes). Orinoco
tasandikel laiub peamiselt piusrohtla, Maracaibo madalikul kuivrohtlat ja soid, rannikul
mangroove. Valdav osa Venezuela jõgedest kuulub Orinoco jõestikku. Suur Maracaibo
laguunjärv(16 311 km2)on väine kaudu ühenduses Venezuela lahega. Suurim looduslik
mageveekogu on Valencia järv(350 km2, sügavus 39m). rikkalikult leidub naftat (ladina-
ameerika suurim varu), maagaasi, boksiiti, rauamaaki, kivisütt ja kulda. Venezuelas elab
323 liiki imetajaid, endeeme on 16 ja ohustatud 27 liiki, sh. Pakaraana, hiidvöölane,
annaabi.ee 
