Tõde ja Õigus II Terve tekst
südamevärinast. ,,Teie Tallisman! Me just praegu rääkisime ju. Millest me rääkisime?"
,,Suurest saladusest," vastas Indrek sootuks vaikselt.
,,Ja see suur saladus oli Goethe," ütles Ramilda naerdes. ,,Asi on nimelt ümberpöördud, mitte
nii, nagu ma rääkisin: mina ei taha Saksamaale enam sõita, sest Goethe on juba surnud. Ükski
peale teie ei tea, et see on sellepärast. Isale ja tädile ei tohi ma sellest piuksatadagi, sest siis
usuvad nad veel kindlamini, et ma olen Saksamaa tarvis küps. Nemad arvavad ikka, et kui
keegi teisiti mõtleb ja tunneb kui nemad, siis pole muud kui saada Saksamaale sanatooriumi või
tervisveele. Ja arst, see vana Brummfeldt, arvab niisama. Nohiseb, kirjutab suplemaati sisse
võtta ja peale määrida ning soovitab kuhugi sõita. Suplemaat ja sõit, need on ainukesed õiged
rohud ilmas. Aga mina tean, et on olemas veel kolmas rohi, aga seda pole tänapäev enam
annaabi.ee 
