Tema panus on olnud hindamatu ja kuigi teda enam elavate kirjas pole, ei unusta eesti kirjanduslugu teda kunagi. Luuletaja tegi ära üksinda töö, mida näiteks Prantsusmaal tegid terved rühmitused ja samas pole ta millegi poolest kehvem kui välismaised autorid. Kuna ta elas suure osa oma elust Rootsis ei ole ta Eestis nii tuntud kui nii mõnigi teine, kellest ta luuletanud on , kuid samas on ta väärt samasugust tunnustust. Nagu luuletaja on enda kohta kirjutanud ,,Kalendrilehes": ,,Piuks! ikka sina Ilmar Laaban/ su püksid ulatuvad lõpmatuseni/ ahelda ruttu oma jalad/ enne kui nad seda märkavad". Laaban on väärt, et tema loomingut Eestis au sees hoitaks. 23 KASUTATUD KIRJANDUS Aspel, A. 1989. Sürrealism ja Ilmar Laabani ,,Rroosi Selaviste". Vikerkaar, 3, 56-64 Laaban, Ilmar. 2000. Eesti entsüklopeedia 14. köide : Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Ehin, A. 1996. Ankruketis kinni
annaabi.ee 
