"piugude" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Nad rägisesid küll, aga see oli ka kõik. Quasimodo langes jõuetuna tagasi. Jahmatus ta näol andis maad sügava kibeduse ja võimetuse ilmele. Ta sulges oma ainsa silma, laskis pea rinnale langeda ja jäi vait nagu surnu. Pärast seda ei liigatanud ta enam. Miski ei suutnud teda sest tardumusest välja viia, ei ta veri, mis vahetpidamata voolas, ega hoobid, mis veel vihasemaks muutusid, ei piinameistri 1 2 7 ägedus, kes oma karistamisest joobus, ega hirmsate piugude vihin, mis järjest lõikavamaks ja vinguvamaks muutus. Lõpuks sirutas üks musta riietatud Chätelet' ametnik, kes musta hobuse seljas karistuse algusest peale trepi kõrval ootas, musta kepikese liivakella poole. Piinameister 220 lõpetas peksmise. Ratas jäi seisma. Quasimodo silm avanes aegapidi. Piitsutus oli lõppenud. Kaks vannutatud piinameistri sulast pesid kannataja verised õlad puhtaks, määrisid neid mingi salviga, mis kõik haavad otsekohe kinni tõmbas, ja viskasid