Psühholoogia arvestus
tõttu, nii saab ta olla moraalseks eeskujuks. Nagu enese ülendajal võib ka
näidise esitajal tekkida probleeme juhul kui ta ei vasta esitatavale muljele.
Strateegia võib ebaõnnestuda ka siis, kui see on liialt läbinähtav. Igal juhul on
tegemist aga mingi mulje jätmise sooviga. Näidise esitamine võib põhjustada ka
soovimatuid tagajärgi, sellist käitumist võidakse pidada silmakirjalikuks.
Viimane Jonesi ja Pittmani (1982) poolt väljapakutud strateegiatest on abituse
näitamine. Abituse näitaja kasutab oma nõrkusi soovitud tulemuse
saavutamiseks, lootes teistes sümpaatiatunnet tekitada. Strateegia on kõige
rohkem kasutusel olukordades, kus inimesel on puudu konkreetsetest
vajaminevatest oskustest ning vahenditest, mida teised omavad.
Tööintervjuude käigus võib abituse näitamist kohata haruharva. Näiteks üritab
isik, kes ilmselgelt kandideerib valele töökohale, näidata end nõrga ja abituna
annaabi.ee 
