Suvemälestused
Käisin Vabaduse väljakul
sammast vaatamas. Peale selle muidugi mujal kondamised. Eredaimalt meenub
ronimine mööda kitsast kivitreppi Oleviste kiriku torni 60-ne meetri kõrgusel
asuvale vaateplatvormile. Oli vahva sealt linna vaadata!
Suve keskel tabas meie tänavat suur politsei väljakutsete hulk. Esmalt paistis, et
meie linnas töötab edukalt koerapolitsei. Naabri plehku pannud koera pärast kutsuti
ment. Mingid tüübid väitsid, et nende pisikest Pitsut olevat valge peni väravast
välja tormates rünnanud. Tänaval sõimlesid alles valjult koerte omanikud, kui
hulkur jooksust saabus. No oleks see kutsa, siis sellest nässakast väljagi teinud!
Tänavateateri etendus missugune!
Teist korda oli pollarid sunnitud tulema naabrite suure musta koera pärast. Too
koduvalvur oli läinud õrritama nõrganärvilisi, kes olid varmad politseid kutsuma.
Kolmandal korral oli põhjuseks minu hooletus. Sõitsin lihtsalt rattaga autole otsa.