kujundatakse juubeliarv. Kuna üldiselt naisterahvaste puhul vanuse nimetamist püütakse vältida, siis piirdutakse vaid sõna „juubel“ märkimisega. 10. Tavaliselt paigutatakse peolaud ruumi keskele, juubilar istub aukohal laua otsas. Segaduste vältimiseks istekohtade otsas asetatakse lauale nimekaardid, nii näeb iga külaline kohe, kuhu ta peab istuma Laudlinna on reeglina valge ja rõhutab pidulikku meeleolu. Samuti võib suure laudlina katta ka õrna pitslinaga. Lilled asetatakse lauale madalates vaasides, et need ei varjaks laua taga istuvaid külalisi. 11. Peolaual on tavaliselt palju erinevaid roogasid. Kindlasti ei puudu aga üheltki juubelilaualt sünnipäevatort, jäätis ja vahuvein. Tordile on kombeks panna juubilari vanusele vastav arv küünlaid ja sünnipäevalaps peab kõik küünlaid korraga ära puhuma. Arvatakse, et kui küünalde puhumise ajal midagi soovida, siis see soov täitub. Koos
Kasutusele tulid ka petrooleumilambid, hiljem mitmesugused klaasiga lambid, peegilid, riidenagid, erilised ilukäterättidega käterätinagid jpm. Seinu kaunistati, eriti tagakambris ja saalis, raamitud perekonnafotodega, õlitrükipiltidega ning klaasile maalitud vaimuliku või ilmalikuga sisuga sententsidega. 19.saj lõpu poole tulid pitsidega kaunistatud linad, päevatekid, pajapüürid. Põrandale pandi põrandariie, akende ette riputati kardinad. Lauad ja kummutid kaeti pitslinaga, seati lillevaade, küünlajalgu jne. Kõik uuendused jõudsid tagakambrisse, hiljem ka teistesse ruumidesse. Akendel hakati kasvatama ka toalilli. 4.SÖÖGID JA JOOGID Pärast maaviljeluse keskseks elatusalaks kujunemist moodustasid põhilise osa toidust paljude sajandite vältel mitmesugused teraviljatoidud, mida tehti eelkõige jahust, keeduseid ka tangudest, s.o tükkideks purustatud teri.
annaabi.ee 
