Eesti kultuurilugu
Silmkoes sukki ja kindaid kulus Eestile omase külma ja niiske kliima tõttu hulgaliselt. Eriti
virgad kudujad olid saarte naised. Nagu mujalgi Euroopas, on ka eesti vanemaks
silmkoetehnikaks nõelatehnika, mis 19. sajandil oli vähesel määral kasutusel vaid saartel ja
Lõuna-Eestis. Kõige varasem Eestist pärit varrastel kootud ese on dateeritud 14. sajandisse.
Rõivaste kaunistamine pilutamine, tikkimine ja pitsivalmistamine moodustas naiste näputööst
üsna töömahuka osa.
Käsitöötehnikad ja kaunistusvõtted ning ornamendid on saanud olulisi mõjutusi nii
naaberrahvastelt kui ka linna- ja mõisakultuurist. Linna- ja mõisakäsitööliste vahendusel on hulk
ajalooliste kunstistiilide elemente jõudnud ka eesti käsitöösse rahvakunsti.
19. sajandi teine pool tõi väga olulisi muudatusi Eesti küla elulaadi. Kodukäsitöö kõrval muutusid
järjest arvestatavamaks maakäsitöölised ja kodutööndus
annaabi.ee 
