Pitsatid on tehtud fajansist või isegi elevandiluust (Britannica, 1953: 217). Piisoniga pitsat on leitud Mohenjo Darost. See on tehtud põletamata steatiidist, mõõtmetega 2,04x2,04 cm, paksus 0,74 cm. Ülemises servas on neli sümbolit ning nende all on piison, kes sööb künast. Pitsati teisel poolel on haakristi motiiv www.harappa.com/indus/28.html Harappast leitud pitsat kujutab suure loti ja kõverate sarvedega seebu pulli. Seebu pulli motiifi võib enamasti leida pitsatitelt, mis on pärit suurtest linnadest nagu Harappa ja Mohenjo Daro. Seebu pulli harv esinemine pitsatitel on imekspandav kuna küüruga pull on korduv element Induse regiooni nii rituaalidega seonduvas kui dekoratiivses kunstis. Pulli on kujutatud nii maalitud saviesemetel kui ka kujukestena. Seebu võib sümboliseerida juhti, olles seega 8 kõige võimsamate ja tähtsamate klannide (suguvõsade) sümboliks ka iideses Indias. www
Tumedale põhjale hele muster. Kivinõud kirjust kivist, valmistamine algas Vara-Minos II perioodil. Õpiti egiptlastelt. 29 Vara-Minos III ajal kõrge tasemega pitsatid. Neil loomi, linde, stseene. Jätkus kiviesemete valmistamine. Kõrgetasemeline kuldesemete valmistamine, eriti kuldplekist ehted. Mitmesugused loomripatsid, lilled ja lehed. Ühiskond tugevalt autoritaarne. Kultus (pitsatitelt, freskodelt). Palju kujutatud kaksikkirveid ja sõnnisarvi. Puudusid eraldi templihooned; paleedes kultusega seotud ruume. Austasid oma jumalust peamiselt hiites, mäetippudel, kultusekoobastes. Ilmselt mingisugune emajumalus. Ka sõnnikuju seostatakse just ema- ja maajumalannaga. 2000/21001700 eKr Kesk-Minose kultuur. Kolm järku (IIII). Kreeta siis tihedasti asustatud, eriti ida- ja keskosa. Metallitöö arenes, käsitöö spetsialiseerus veelgi. Kerkis
annaabi.ee 
