Uurimistöö alused
käesolevas erinumbris.)
Maalilisus ja romantilisus olid ajastu maastikupiltide domineerivaks jooneks: enami-kus 19.
sajandi vaatealbumites sulanduvad varemed idüllilisse maastikku. Nagu eeltoodud
tsitaadidki näitavad, esineb sõnapaar ,,maalilised varemed" reaalselt enamikus tekstides,
olles rohkem kui lihtsalt ajastuomane stereotüüpne sõnakõlks. ,,Maalilisus" on nüüdseks
oman-
danud laialdase tähenduse ja käibe, ent antud kontekstis on see termin eestikeelse vastena
inglise ,,pitoresksusele" kõnekas ka seetõttu, et ilmus inglise 18. sajandi
esteetikateooriatesse nimelt seoses maastikumaali ja pargiarhitektuuriga. (J. Jokilehto,
Arhitektuuri konserveerimise ajalugu, lk 7576)
Moodi tulnud süüvimist kohalikku ainesesse on seostatud Napoleoni sõdade järgse
biidermeieriajastuga, mis oli olemuslikult sissepoole vaatav. Seda, kuidas 1830.1840.
aastatel muutusid eestlased üha sagedamini kunstilise kujutamise objektiks ning toona