Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid
bioloogilise taksonoomia mõttes (staadiumi mõistet kasutatakse nüüd peamiselt
kultuurilis-sotsiaalse arengu kontekstis). Üha enam käsitatakse inimese fülogeneesi
hargneva puuna, rohkete kõrvalharudega. Ülem-pleistotseenini (100...120 tuh.
aastat tagasi) välja elasid H. erectuse mõned vormid. Selle liigi erinevad
geograafilised rassid (alamliigid ?), mis asustasid Aafrikat, Aasiat ja Euroopat,
ilmutasid erinevat hominisatsioonitaset. Neid vorme käsitavad mõned autorid ikka
veel Pithecanthropuse eri liikidena (nt. V. P. Alekseev, 1980). Kesk-pleistotseenis
(300...400 tuh. aastat tagasi) ilmusid Ida- ja Põhja-Aafrikasse nüüdisinimese liigi
varaseimad vormid ("arhailine" H. sapiens e. H. s. praesapiens). Selle liigi euroopa
rass divergeerus kesk-paleoliitikumis (ca 100 tuh. aastat tagasi) neandertali
alamliigiks (H. s. neanderthalensis), mis hilis-paleoliitikumi alguses (40...35 tuh. a.
tagasi) asendus kiiresti nüüdistüüpi inimesega (H. s. sapiens; varaseim euroopa rass
annaabi.ee 
