Esiajalugu ja idamaad
Osa
fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5
miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habilis ehk osavinimene. Teda
peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks ja ta oli oppinud valmistama kivist ja võib-
olla luust tööriistu. Inimese kujunemis liin jatkus uhe auastralopiteekuste liigi kaudu Homo
erectus (otsetõlkes 'püstine inimene'; vananenud terminiga pitekantroop). Arvatakse, et Homo
erectus oli nüüdisinimese Pleistotseenis elanud kõrvalharu. Pikka aega pidas enamik teadlasi
inimese kujunemisel oluliseks luliks neandertallasi, kes said selle nime Saksamaa Neandertali
oru jargi, kust leiti esimene luustik. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tanapaeva
inimestega sarnanev liik Homo sapiens e. Tarkinimesed. Vahehaaval hakkasid eri
maailmajagudes kujunema inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid.
Kiviaeg