Keisri õukonda kogunes õpetlasi mitmelt maalt. Seejuures ei pööranud Friedrich mingit tähelepanu oma alluvate rahvusele ega usule. Tema õukonnas tegutsesid nii katoliiklikud lääneeurooplased, õigeusklikud kreeklased, muhameedlased kui ka juudid. Kõigisse suhtuti lugupidamisega ja kõik võisid vabalt oma usutalitusi pidada. Keiser tundis erilist huvi loodusteaduste vastu. Ta kirjutas traktaadi (teadusliku uurimuse) jahipistrike teemal. Kirgliku kütina oli ta hankinud pistrikke paljudelt maadelt ja tundis neid väga hästi. Tema traktaat ei piirdunud aga sugugi ainult jahipidamisega, vaid käsitles põhjalikult eriliike, lindude kehaehitust ja eluviise. Ka loomad pakkusid keisrile suurt huvi. Ta rajas oma lossi isevärki loomaaia, kus elasid leopardid, kaamelid, elevandid ja isegi kaelkirjak. Leoparde tavatses keiser käsutada jahikoerte asemel. Friedrich sai hästi läbi islamiusuliste valitsejatega, eriti Egiptuse sultaniga. Kui keiser 1228. aastal
Kõigiss e suhtu lugupida mi s e g a ja kõik võisid vabalt om a usutalitusi pidada , ilma et keda gi om a usu p ärast halvusta Keis er kirjutas luuletusi ja tundis huvi teadu s e vastu, eriti pakkus talle huvi loodu ste a d u s . Ta kirjuta trakaadi jahipistrike tee m al .Keisri hobiks oli küttimine . Kirgliku kütina oli ta hankinud pistrikke paljud elt maad elt ja tundis neid väga hästi . Te m a trakaat ei piirdunud sugu gi ainult jahipida mi s e g a käsitles ka põhjalikult eriliike ,lindud e keha e hitust ja Kuna eluviise talle . pakkusid loom a d suurt huvi rajas
Täpselt Tollhusipi vastas on hea võimalus kaubelda Kolaportidi kirbuturul. Minge mööda rahuliku liiklusega Austurstraeti ostutänavat modernse Ingolfstorgi juurde, ehitatud 1994.See on tihti pühapäevaste kultuurisündmuste toimumiskohaks.Hilisemal õhtutunnil saab sellest elav kohtumispaik rulatajatele ja mootorraturitele. Graveeritud pistrikud Pistriku Hoone põhjapoolsel katuseharjal on meenutuseks selle hoone algsest funktsioonist.Koloniaalajastu kestel koguti pistrikke üle riigi siia kokku enne nende kinkimist Euroopa ülemkihile Taani kuningalt. Aktiivsust on küllaga hilisõhtul, kui elavat muusikat esitatakse Fogetinnis,pubis, mis võtab enda alla kesklinna vanima maja. Tungata ronib mööda mäge katoliikliku Kristskirkjani.Enne kui Hallgrismkirja valmis, oli see linna suurim kirik, kuigi Islandi elanikkonnast on katoliiklikud alla 1 protsendi. Teel ülikooli osa poole möödute te Pjodminjasfni Islandsist,Rahvusmuuseumist
tõstab juba sarve, et puhuda võitu, siis äkki kogu koertekari pöördub ja tormab mingi üheaastase põdra jälile. Te näete, ma pean loobuma ajujahist, niisamuti nagu ma loobusin jahist pistrikkudega. Oh, härra de Treville, ma olen õnnetu kuningas. Mul oli järel veel üksainus jahipistrik, ja üleeile kärvas seegi.» «Tõepoolest, kõrgus, ma mõistan teie meeleheidet, see on suur õnnetus. Kuid ma arvan, teil on veel järel hea hulk raudkulle ja pistrikke.» «Aga ei ole enam ainustki inimest, kes neid dresseeriks. Pistrikutaltsutajad surevad välja. Mina üksi tunnen veel ajujahikunsti. Kui mind enam ei ole, siis on kõik otsas. Siis hakatakse jahti pidama lõksude, püüniste ja püünisaukudega. Oh, oleks mul ometi aega õpilasi välja õpetada! Aga ei! Härra kardinal ei jäta mind minutikski rahule. Ta räägib Hispaaniast, räägib Austriast, räägib Inglismaast. Ah, muide, kuna jutt on härra
annaabi.ee 
