Muinas-Eesti sõjandus
Esimeseks tõepoolest sõjarelvaks võib
pidada pistoda, kuna sellega vaevalt inimesed on jahti pidanud ning jahil oleks
sellest väga vähe kasu olnud. Eestist on leitud mesoliitikumist (ca 9000-5000 eKr)
sarvest ja luust pistodasid: ohvrileid (?) Tõrvalast, pistoda Pärnu jõest.
Neoliitilisest Kääpa asulast on leitud juba ilusamaks lihvitud ning teravamaid
pistodasid. Neoliitikumi lõpul jõuavad Eesti aladele küllaltki ilusad ja teravad
tulekivist pistosad. Neoliitikumi lõpp oli Skandinaavias tulekivipistodade periood
(ca 2500-1800 eKr).
Mille poolest erineb pistoda noast? Pistoda on sümmeetriline, nii käepide kui
ka teraviku osa. On sarnane kaheteralise mõõgaga.
Miks inimesed kiviajal võitlesid? Üldjuhul võib olla kolm suuremat põhjust,
millest esimene on seotud toidu hankimisega, teine maaga ning
kolmandaks on naised. Kiviajal ei olnud lihtne jahisaaki kätte saada ning
inimesed ei olnud eriti säästlikud
annaabi.ee 
