A.dumas Kolm musketäri terve raamat
ilmus naeratus ta huulile, ta ulatas käe kaupmehele ja ütles:
«Tõuske üles, mu sõber, olete tubli mees!»
«Kardinal puudutas minu kätt, mina puudutasin Suure inimese kätt!» hüüdis
Bonacieux. «Suur inimene nimetas mind oma sõbraks!»
«Jah, mu sõber,» ütles kardinal isalikul toonil, mida ta mõnikord kasutas ja millega ta
võis petta ainult neid, kes teda ei tundnud. «Kuna teid on ülekohtuselt kahtlustatud, peate
te selle eest kahjutasu saama. Siin, võtke see kukkur saja pistooliga ja andestage mulle!»
«Mina peaksin teile andestama, monseigneur!» ütles Bonacieux, kõheldes kukrut
vastu võtta, kahtlemata hirmust, et see nõndanimetatud kingitus oli ainult nali. «Te võite
mind vabalt kinni võtta, te võite mind piinata, võite lasta mind üles puua: teie olete
käskija ja minul ei ole selle kohta sõnakestki öelda. Andestada teile, monseigneur! Te ei
mõtle seda ometi tõsiselt?»
«Mu kallis härra Bonacieux! Ma näen, et olete suuremeelne. Tänan teid selle eest
annaabi.ee 
