Kaslased (referaat)
palju jubedamad ja suuremad kui tänapäeva kaslased. Varajased kaslased ei olnud
erilised lihasööjad. Kõige varasem teadaolev kaslaste esivanem pärineb eotseenist
ja see on 50 miljonit aastat vana. Temast arenesid kaks haru, suured ja väikesed
kasklased, nagu lõvi ja kodukass. Temast arenes ka teine, hiljem tekkinud
evolutsioonisuund, mis tõi mõõkhambulised kaslased, kes on tänaseks välja surnud.
Nende nimetus tuleb ülalõualuus olnud ülisuurtest pistodataolistest kihvadest, millega
nood oma saagile surmavaid hoope andsid. Mõõkhambulisi oli suuri ja väikeseid,
nagu tänapäeva kaslasi. Tuntuim mõõkhambuline oli Ameerikas elanud Smilodon.
(Clutton-Block, 1991 (Eestis 1998), lk 8-9)
2. Kaslaste luustik
Kaslaste luustik koosneb ligikaudu 250 osast. See moodustab jäiga raamistiku,
millele kinnituvad pehmed kehaosad ja mis kaitseb neid vigastuste ja löökide eest,
kindlustades samal ajal kassi liigutuste kiirust ja elastsust