Putukate välisehitus
Toitumise ajaks sirutatakse imilont
välja, muul ajal on ta spiraalikujuliselt kokku
keritud. Selliseid suiseid nimetatakse
imemissuisteks.
Putukatel, kes imevad taimemahlu või loomade verd, peavad suised olema piisavalt
tugevad, et taimekudesid või nahka läbi torgata. Nendel putukatel esinevad pistmis-
imemissuised (nimetatakse ka lihtsalt pistmissuiseteks), erinevatel putukarühmadel
on nad kujunenud suiste eri osadest. Näiteks lutikatel ja sarnastiivalistel on
alahuulest moodustunud neljalüliline nokk, mida mööda liiguvad neli pisteharjast
(need on muundunud üla- ja alalõuad). Sääskedel on kõik suiseosad hästi pikad ja
saledad, vaid kobijad on taandarenenud. Kokkupanduna moodustavad nad
teravatipulise toru, mille sääsk oma ohvri naha sisse puurib.
Parmud kasutavad oma ohvri naha purustamiseks tugevaid lõugu. Paljud
annaabi.ee 
