Eesti tipp sprinterid 1900-2008
Pistmise põhjuste ja nende vältimise kohta on olemas palju erinevaid teooriaid. Üks enamlevinud
seletus on vahelihase kramp.
Vahelihase kramp tekib selle tähtsa hingamislihase vereringe häiretest ja sellest tingitult
hapnikupuudusest. Tugevalt hingates kopsud suruvad suurenedes vahelihast ja joostes jalgade tõstmine
aktiviseerib kõhulihased. Mõlemapoolne surve takistab vere liikumist vahelihases ja põhjustab valu.
Nõrgad ja jäigad kõhulihased lisavad kalduvust pistmisele.
Teine võimalik põhjus pistmise tekkimiseks on gaaside kogunemine pärasoolde. Seedimise tulemusena
moodustuvad gaasid, mille edasi pumpamisele liikumine kaasa aitab. Kui gaaside liikumist takistavad
näiteks soolestikus olevad seedimatud jäägid, võib jämesool kõvasti paisuda ja põhjustada pistmise
tunde. Tavaliselt on ummistuse tekkekohaks kõhu parempoolne ülaosa, kus sool teeb pöörde.
Ka enne liikumist söödud eine põhjustab tihti probleeme