Altkäemaks karistusõiguses
suuremas või vähemas ulatuses määratleda, teine lähtub aga enam kaitstavast õigushüvest
ning ülalnimetatud ekvivalentsussuhtest.
Teise seisukoha järgi on määrav kahe poole vaheline üksmeel selles, et tasu on vastuteene
mingi juba toimepandud või tulevikus toimepandava teo eest. Teo konkreetsuse küsimus
ei ole siin enam esmatähtis. Oluline on üksnes tuvastada, millises valdkonnas ja millises
suunas ametiisik peab pistiseandja kasuks tegutsema. See seisukoht toetub näitele, kus
korduvad või koguni regulaarsed altkäemaksud ametiisikule selleks, et viimane igal
vastaval juhul tegutseks altkäemaksuandja kasuks, ei oleks vaadeldavad koosseisupärase
teona, sest ametiisiku tegu ei ole ette kindlaksmääratav ning tema tegevus sõltub
konkreetse asja tehioludest40. Seega ei pea tuvastama ametiisiku konkreetset tegu, piisab
tema ametialaste toimingute teatud ringi määratlemisest41.
annaabi.ee 
