E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
ei raskendanud, vaid tiivustas!
9
Põgenejad võisid vahest tuhat sammu jooksnud olla, kui sepp tähele pani, et Priidut enam
tema kännul ei olnud.
«Priidu ae, Priidu!» hõikas sepp seisma jäädes ja tagasi vaadates.
199
Kaugelt vastas valus oigamine; sinna tõtates leidis Villu, et Priidu ennast puu najale toetas
ja külgi hõõrus. Ta lõõtsutas nii kangesti, et vaevalt häält sai teha. Aga ta segaseid sõnu ei
olnud vajagi; oli muidugi näha, et Priidu hirmus väsinud ja valusatest pistetest vaevatud oli.
Sõnadest võis veel nii palju aru saada, et ta teisi edasi kihutas ja ise maha, soovis jääda.
Sepp oli kahevahel; Mai aga ütles kindla sõnaga, et ta venda üksi pool-surnult tagaajajate ja
metselajate kätte ei jäta. Teatud asi, et naisterahvad seal julgemad on kui lõvid, kus nende
südameheldus ja kaastundmus äratatud on. Olgu nende abist siis käsu või kahju, olgu see hea
või paha, mis nende ärganud tundmus neid tegema ajab, -- tehtud saab see ikkagi.
annaabi.ee 
