· Ennetab pimedaks jäämist · Ennetab südamehaigusi · Aitab vähem süüa · Palju kiudaineid ja kaaliumi · Kolesterooli vastu ''Õnnelikud'' pähklid · Pistaatsiaid kutsutakse Iraanis ''naeratavateks pähkliteks'' ja Hiinas ''õnnelikeks pähkliteks'' · Kui kuuled pistaatsia koore lahti minekut, toob see õnne Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_pistaatsia · http://en.wikipedia.org/wiki/Pistachio · http://www.pistachiohealth.com/consumer/about- pistachios/fun-facts · http://www.articlesbase.com/home-brewing- articles/fun-facts-about-pistachio-nuts- 457585.html
Prato: suurem ala kaetud muru või niidutaimedega. Viljapuuaeda ja "metsa" defineerisid neis kasvavad taimed, mitte nende kuju või paigutus hoonete või reljeefi suhtes. Metsas kasvasid metsapuud, viljapuuaias viljapuud. Puud olid tihti istutatud sirgetesse ridadesse või quicunx- mustris: neli puud ruudu nurkades ja üks keskel. Leidus ka looduslikku paigutust. Viljapuuaed: granaatõun, õun, pirn, kirss, ploom, apelsin, sidrun, virsik, aprikoos, mandel, sarapuu, kreeka pähkel, pistachio jt. Pookimine oli tavaline. Bosco, boschetto: küpress (Cupressus), mänd (Pinus sylvestris, Pinus pinea), kadakas, tamm (Quercus ilex jt), loorber, vaher, jalakas, kastan (Castanea sativa), plataan (Platanus orientalis), pöök, Larix, saar, oliivipuu, jugapuu jt Metsa variandid: Vigna = park, muutmata pinnamoega, osaliselt loodusliku taimestikuga, mida läbisid sirged teed (avenüüd), osalt ka diagonaalsed ja radiaalsed. Esines eriti Roomas. Võis olla ka üsna
annaabi.ee 
