-[57] -[58] - - Naissoost nimisõnad -- -, - - - Kesksoost nimisõnad - - -, - [muuda] Rõhk Vene keeles on vaba rõhk, ent mitte kaootiline. Rõhust võib sõltuda sõna tähendus (nt. "kodus" ja "majad", "kirjutama" ja "pissima, urineerima"). Sõna käänamisel võib rõhk muutuda (nt. "mägi" ja "mäed"). Vene keeles on tähtis just täishäälikute rõhutamine, kaashäälikuid tavaliselt ei venitata. Rõhuta täishäälikuid hääldatakse tavaliselt lühemalt ning "", "", "", "", "" tähtede puhul toimub reduktsioon. [muuda] Mõned käibefraasid · - Jah · - Ei · - Tere (mitteformaalne) · - Tere; tervist (formaalne) · - Aitäh · - Tänan (formaalne)
Ego kaitsemehhanismid · Väljatõrjumine ja eitamine Ebameeldiv sündmus või olukord, kus tunnete end halvasti, inimene unustab tegelikult selle ära (eitamine ja tõrjumine) · Regressioon ehk tagasi minek Haiguste väljamõtlemine, et saada rohkem tähelepanu Hakatakse nt püksi pissima uuesti, et saada vanemate tähelepanu Mitte eakohaselt käitumine · Ratsionaliseerimine Mõistuse parastamine Oma ebaõnnetused/-meeldivused põhjendatakse endale mõistusepäraselt ära Nt Kontrolltöö läheb halvasti, siis öeldakse, et
kilama, kirema, kiruma, kisama, klanima, klobima, kobama, kogema, koguma, kohuma, kolama, kolima jne · Ajama: aetakse, aeti, aetud, aetakse · Julgema: julgetakse e juletakse, julgeti e juleti, julgetavat e juletavat, julgetud e juletud Alltüüp SIBLIMA · Siblima-siblida-siblin-siblisin-siblinud-siblitakse-siblitud · 2-silbilise II-vältelise tüvega verbid · Kablima, kodjama, kõblima, pissima, sablima, sadrima, sagrima, sobrama, triblama Alltüüp MUUTUMA · Muutuma-muutuda-muutun-muutusin-muutunud-muututakse-muututud · 2-silbilise III-vältelise astmevahelduseta tüvega verbid (aelema, aetama, ahtruma, ahtuma, alluma, anduma, armuma, auruma, austama, eeldama,eelnema, ehmuma, kehtima, eitama, eostama, haihtuma) · eeru-liitelised võõrsõnad (abstraheeruma, deformeeruma, degenereeruma, eksmatrikuleeruma)
annaabi.ee 
