Nietzsche - Zarathustra eeskõne
jala taha paneb. Nüüd veab ta mind põrgu: kas sina tahad teda keelata?"
,,Usu mu sõna, sõber," kostis Zarathustra, ,,seda kõike, millest räägid, pole olemas: pole ühtki
kuradit ega põrgut. Hing sureb sul juba enne kui keha: ära karda nüüd enam midagi!"
Mees vaatas umbusklikult üles. ,,Kui sa õigust kõneled," ütles ta viimaks, ,,siis ma ei kaota seega
midagi, et oma elu kaotan. Ega ma olegi väärt palju rohkem kui loom, keda õpetatud tantsima
löö¬kide ja piskude paladega."
,,Mitte nii," ütles Zarathustra; ,,sa oled hädaohust teinud endale kutse, seda ei tule põlata. Nüüd
sa hukkud oma kutsest: selle eest tahan sind matta oma kätega."
Kui Zarathustra seda oli öelnud, ei kostnud surija enam; aga ta liigutas kätt, nagu oleks ta
otsinud Zarathustra kätt tänamiseks.
7
Vahepeal saabus õhtu, turg peitus pimedusse: rahvas valgus laiali, sest isegi uudishimu ja hirm
väsivad viimaks
annaabi.ee 
