Hirm pole tähtis
nägemise. Nüüd oli ta vend kaheksane ja Matilda ise kaheteist aastane. Tal puudusid igasugused sõbrad Pärnus ning
lootis siin alustada uut lehekülge. Kui nad saabusid külla, märkas Matilda esimesena tüdrukut, kelle silmis oli suur
kurbus. Hiljem asju koju sisse tassides nägi ta maja juures kahte tema vanust tüdrukut ja lapsekäru. Hiljem olid nad
kadunud kuid Matilda võttis julguse kokku ja otsis nad üles. Üks neist oli Adeele ja teine Joanna, koos pisivenna
Sanderiga. Nad rääkisid lühidalt ka endast. Joanna kurtis, et tema isa jättis tema pere kaua aega tagasi. Neist said
koheselt sõbrad ning Matilda küsis ka väikse kurva tüdruku kohta, kelle nimeks oli Olivia. Adeele seletas, et ta oli
eelmisel suvel näinud, kuidas tema noorem õde oli metallihunniku otsas seisva traktori otsast kukkunud, niiet ta oli
koheselt surnud. Matildale oli see väga jahmatav. Järgmisel päeva hommikul ei näinud ta tüdrukuid kusagil, seega