Vee Zooloogia
Mitmesuguseid toitumisviise. Nukk on liikumisvõimeline, ujub kestumiseks
veepinnale. Valmikud ei toitu, ainult parvlevad vee või kalda kohal, misjärel emased
munevad vette ja surevad.
Näide: harilik surusääsk (Chironomus plumosus).
Pistesääsklased: ehitus: arenenud täiuslik vereimemiseks kohastunud nokk, mis
koosneb mitmest stiletist. Eluviis: elavad kõikides maakera vööndites, verd imevad
üksnes emased. Arengupaigaks väikesed seisuveekogud või pisiveekogud. Näide:
hallasääsk (Anopheles maculipennis), Laulusääsk (Culex pipiens).
65. Verdimevate kahetiivaliste (Diptera) sugukondi, kelle vastsed elavad Eesti
vetes (vähemalt neli)
Pistesääsklased (Culicidae), kihulased (Simuliidae), parmlased (Tabanidae),
habesääsklased.
66. Pistesääsklaste (Culicidae) ja klaasiksääskede (Chaoborus) eluviisi võrdlus
Pistesääsklaste eluviis: elavad soistel aladel, jälitavad pilvena loomi ja inimesi.
annaabi.ee 
