Bioloogia (algloomad)
Ebasoodsates tingimustes moodustab ta
tsüste.
Kingloom
Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud;
Suurus: 0,1-0,3mm;
Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bakterid rakusuule
ja sealt edasi rakuneelu. Seedimatud bakterite kestad jäägid eritatakse rakupäraku kaudu.
Eritamine: Vedelate jääkide eritamiseks on tal kaks pulseerivat vakuoolt.
Sigimine: Paljuneb pooldumise teel, kuid aegajalt liituvad kaks kinglooma suurväljade
kohalt. Seejärel vahetavad nad pisituumade materjale ning siis poolduvad uuesti.
Tähtsus looduses:
1.Algloomad toituvad ainuraksetest vetikatest ja surnud organismide ainetest ning on ise
toiduks väikestele vähikestel, kala maimukestele, vee loomadele ja on olulised aineringis.
2.Algloomad elavad ka mäletsejate maos ning aitavad neil loomadel koos bakteritega seedida
tselluloosi.
3.Algloomade kodadest on tekkinud looduslik kriit ja lubjakivi.
4.Parasiitsed algloomad põhjustavad loomadel haigusi- nad reguleerivad loomade arvukust