Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks
Tuumata ei suuda rakk paljuneda ning on surmale määratud.
· Tsütoskelett ehk raku toes võrgustik valguniidikesi, struktureerib nii raku kui organellide
sisemust. Mikroniidind ehk filament ääristab rakku, põhjustab lihaskontraktsiooni ja raku
või selle sopiste liikumist.
· Tsentrosoom tuuma lähiskonnas paiknev, koosneb tsentrioolide paarist ja tsentrioole
ümbritsevast materjalist. Organiseerib mitoosikäävi moodustamist ja pisitorukeste juurde
tootmist.
· Ripsmed ja viburid ripsmete aerutamislaadne liikumine hoiab rakku ümbritseva vedeliku
pidevalt liikvel, puhastades limaskesti, liigutades munarakku munajuhas. Vibur on pikem ja
liigutab reeglina tervet rakku, inimkeha ainus viburiga rakk on seemnerakk.
· Ribosoom pisike tume kehake ribosomaalsest ribonukleiinhappest (rRNA) ja valkudest.
Toodab valke organellide, plasmamembraani või ekspordi tarbeks.