Luuleteksti analüüs "Lapsetapp" (K. Kaldmaa)
kas see ongi see, mida ma tahan
mida ma päris päris ise ise tahan tahan
muidugi on!
ühel hommikul enam ei suutnud
rebisin küljest ta käed, ta nuuksus
kiskusin lahti ta jalad, ta kriiskas
tampisin kööginoaga ta rindkere tükkideks,
ta hingeldas
kiskusin tangidega keele välja, ta kõneles
viimaks keerasin ta kaela kaheksaks,
ta on ju nii väike
jätsin ta sinna vereloiku vedelema
kuni see kõik oli ära kuivanud
veri kräämukeseks tõmbunud
laps pisitillukeseks krimpsunud
viskasin ta välja koos seenepesuveega
selle koha peal kivihunnikus
kasvavad nüüd
veripunaste triipudega valged pojengid
nüüd on hea ja lihtne
ärkan üles, lähen tööle
tulen koju, lähen magama
ei mingit nakitsust, pakitsust, tarvet
millegi muu järele
elu on ilus!
II
Lapsendan kiirkorras sisemise lapse.
Võib olla sõnakuulmatu
ja raskesti kasvatatav.
Palun helistada ööpäevaringselt