Vana-Kreeka kirjandus
20. sajandi draama
20. sajandi alguseks oli oluliselt muutunud teatrisituatsioon. Möödunud sajandiga võrreldes oli teater
mitmekesistunud ja rikastunud, seda eeskätt puhtteatraalses mõttes. Vähenenud oli ka teatri sõltuvus
kirjandusest. 20. sajandi teatrid ei pea enam kinni autori tekstist, muudavad seda vastavalt oma
taotlustele. Esile on kerkinud palju novaatorlikke teatrimehi ja rajatud uusi suundi. Paljud neist
eksperimentidest on näiliselt vastandlikud: pisiteatrid mõnekümnele inimesele (tubateatrid,
intiimteatrid) ja hiigellavastused tuhandetele inimestele spordihallides, vanades lossides, vabas õhus.
Kord mängitakse peaaegu tühjal laval, kord kasutatakse ära viimse võimaluseni kõiki moodsa tehnika
võimalusi. Sageli rõhutatakse, et peamine on näitleja, teised muudavad näitlejad nukkudeks
kõikvõimsa lavastaja käes. On neid, kes nõuavad "puhast teatrit", kus kõike väljendataks ainult
lavakunsti vahenditega.
annaabi.ee 
