Andrus veerpalu
asus ta õppima Otepää spordiinternaatkooli. Õde astus venna jälgedes. Tolle aja ainsa
pahupidise vahejuhtumina on talle meelde jäänud väike pidu, mida Andrus pidi õllega
varustama. Paraku jäi ta õpetajale vahele: 12, kui mitte 18 õllepudelit seljakotis.
õpetaja küsinud, kellele ta õlut viib. Andku nimed! Isale viin, koju, vastanud
Veerpalu.
Algklassiaegadest lasub Anu-Andruse hingel vähemalt kaks pisipattu. Kord, kui
vennas õppetükkide kallal pead murdis keeled valmistasid talle raskusi,
matemaatika läks libedamalt , hakkas õde teda asja ees teist taga segama. Asi päädis
veesõjaga. Pärast üritasid küll kahekesi tagajärgi likvideerida, kuid olid ometi
sunnitud emale valetama, et vesi läks lihtsalt maha.
Teine kord korraldasid õde-venda kodus täpsusviskevõistluse: loopisid kappi
taskunoaga. Või naaskliga. Kes see enam täpselt mäletab. Igatahes kapiuks sai
annaabi.ee 
