Vihmauss
Mahajäetud
urgudesse tungivad taimejuured.
Vihmaussid moodustavad umbes poole mullafauna biomassist, s.t. kaaluvad sama
palju kui kõik teised loomad mullas kokku. Tõenäoliselt kaaluvad kõik maailma
vihmaussid üheskoos rohkem kui kõik maismaaimetajad.
Iga uss neelab päevas umbes niisama palju mulda, kui ta ise kaalub. Vihmaussid
töötavad aasta jooksul läbi kümneid või sadu tonne mulda hektari kohta. Tänu sellele
on muld sõmeraline, imab hästi vett ja on rikas pisiolestest.
SIGIMINE
Vihmaussid on mõlemasoolised. Igal isendil on sees kaks paari raigu ja üks paar
munasarju. Paaritumiseks kleebivad kaks vihmaussi oma eesotsad mõneks ajaks
limaga kokku, kõhud vastamisi ja vahetavad seemet. Vöö, näärmeline muhv nahal on
kleepimisel abiks. Erituv seemnevedelik leiab limases nahas tekkinud rennikesi pidi
tee partneri seemnehoidlatesse, pisikestesse kotikestesse eeskeha seinas. Seejärel
hakkavad kehaõõnes järk-järgult munad küpsema
annaabi.ee 
