Tõde ja Õigus II Terve tekst
Olete Teie kunagi midagi selletaolist tundnud? On Teil kunagi olnud niipalju usku iseendasse, et
võisite seda tunda? Minul on täna. Ja ma mõtlen, et tuleb kevad, tulevad linnud ja laulavad ning
punuvad pesi, tulevad lilled ja lõhnavad -- lõhn on lillede laul, eks? -- ja mind ei ole enam, aga
see, kes mind armastab, kõnnib päikese paistel ja mõtleb minu peale ning nõnda saan ka mina
tulevast, ületulevast ja järgmisestki kevadest osa. Kui mitte palju, siis pisinatuke ikkagi.
Kriipsukenegi! Sest kuis ka see armastus aastate jooksul väheneb, midagi jääb temast ometi
järele. Aga paljuke on mulle siis vaja, kui olen juba surnud! Ja mida kauemini olen surnud, seda
vähem on mulle vaja, sest milleks peaks seda nii hirmus palju armastama, kes juba niikaua
hauas! Ah jaa! Pidin unustama! Kui tuleb kevad, siis müüvad tütarlapsed kivisilla juures lilli. Seal
on mõnikord hulk lapsi, kes kõik pakuvad ja manguvad. Aga nende hulgas on üks -- kõhnake,