Eelsokraatikute panus filosoofiasse
ehitatud paljudest tillukestest osakestest, mida silmaga ei näe. Kõike saab jaotada
veelgi väiksemateks osadeks, aga isegi pisimates osades on midagi kõigest. Näiteks
nii on ehitatud meie keha. Kui ma eemaldan sõrmest ühe naharaku, ei sisalda
rakutuum ainuüksi teavet mu naha kohta, vaid samas rakus leidub pealekauba teave
minu silmade ja juuste värvi kohta. Igas minu keha rakus leidub üksikasjalikult
kirjeldus selle kohta, kuidas on ehitatud teised keharakud. Pisimaski osakeses leidub
tervik. Anaxagoras nimetas neid “kõike kõigest” sisaldavaid “algosakesi”
“seemneteks” või “idudeks”. Ta kujutas ette, et on olemas jõud, mis “korrastab” ja
loob inimesed ja loomad, lilled ja puud. Seda nimetas ta “vaimuks” ehk “mõistuseks”.
Parmenidese õpetaja oli filosoof Xenophanes. Xenophanese filosoofiast teame
eelkõige tema luule kaudu, mida on aga säilinud ainult hilisemate kreeka autorite