Bakterid ja viirused Bakterid on kõige rikkalikum eluvorm, elades õhus, maal kui ka vees. Nad koosnevad ühestainsast mikroskoobilisest ilma tuumata rakust. Mõningaid baktereid nimetatakse pisikuteks, sest nad põhjustavad haigusi. Enamik on kas kahjutud või kasulikud näiteks bakterid, keda kasutatakse toiduainetööstuses ja ravimite valmistamiseks. Viirused on isegi lihtsamad kui bakterid ja palju väiksemad. Nad koosnevad imepisikestest keemiliste ühendite pakikestest, mis on aktiivsed ainult elusolendite organismi sees. Nagu bakteridki, ei põhjusta ühed viirused haigusi, samas võivad ka mõned olla surmavad. Kuidas viirused paljunevad
Toitumine ja ainevahetustüübid · Bakterid koosnevad 75-80% ulatuses veest, süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. · Energiaallikatena valgusenergia ja keemiline energia. · Omastavad vees lahustunud toitaineid. · Eritavad rakust ainevahetuse jääkprodukte. Elukeskkond · Parasiitidena taimedes ja loomades. · Põhjustades haiguseid. · Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks bakteriteks, samuti tõvestavateks pisikuteks. · Paljude bakterid elavad saprobiontidena toituvad surnud orgaanilisest ainest. · Bakterid teevad võimalikuks võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise · Kui nad ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele toitu. Kasvukeskkond · Mullas, vees, õhus, kõikides elus loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. · Üks gramm mulda kuni miljard bakterit
keerulise suhtlemissüsteemiga ja relvastatud, näiteks antikehadega. Immuunsüsteemil on ka võime olla salliv, mis tähendab, et ta ei ründa oma keha. Immuunsüsteem ei vaeva ennast rünnakuga kõige vastu, millega kokku puutub. 4. Peatükk Nakkushaigusi põhjustavad nähtamatud mikroorganismid, mis tungivad kehasse ja paljunevad seal. Neid mikroorganisme nimetatakse patogeenideks ehk pisikuteks. Haigustekitajate hulka kuuluvad bakterid ja viirused. Bakterid põhjustavad haigusi nii, et nad toodvad toksiine, mis hävitavad või halvavad rakke. Nende rakuseinas leidub ka toksiine, mis võivad põhjustada palavikku, kõhulahtisust või vererõhu langust. Maailmas on palju erinevaid haigusi, mida on raske kontrolli alla saada. Eriti halvad on zoonoosid, ehk haiguse, mille tekitajad nakatavad nii inimesi kui loomi
keemiline energia. Süsinikuallikaks võivad olla kas mitmesugused orgaanilised ained või CO2. Samuti on toitumistüüpide puhul oluline energiat edasikandva elektroni päritolu see saadakse kas anorgaanilisest ainest (nt veest) või orgaanilisest ainest. Elukeskkond On baktereid, mis elavad parasiitidena taimedes ja loomades, põhjustades mitmesuguseid haigusi. Neid nimetatakse patogeenseteks (tõvestavateks) bakteriteks, samuti ka tõvestavateks pisikuteks. Paljud bakterid elavad saprobiontidena, mis tähendab seda, et nad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Bakterid täidavad kõigi elusolendite seisukohalt elulise tähtsusega ülesannet nad teevad võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi ja lämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele enam õige varsti toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. Normaalne mikrofloora
võivad kasvada ilma O2-ta 5. Bakterite levik Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. On baktereid, mis elavad parasiitidena taimedes ja loomades, põhjustades mitmesuguseid haigusi. Neid nimetatakse patogeenseteks (tõvestavateks) bakteriteks, samuti ka tõvestavateks pisikuteks. Inimesel parasiteerivad bakterid põhjustavad selliseid haigusi nagu difteeria, kõhutüüfus, leepra (pidalitõbi), tuberkuloos, teetanus ja katk. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. 6. Bakterite kasutamine Bakteritel on suur tähtsus toiduainete tööstuses: nende abil toimub kääritamine. Inimene kasutas baktereid või ja juustu valmistamisel juba ammu enne seda, kui ta üldse midagi
annaabi.ee 
