kes vajavad üksteise sõprust. Sõpruskonnas on tavaliselt mingisugune organisaator, kes on teistest aktiivsem ja vahest korraldab ka kohtumised. Sõpruskonnad tekivad enamasti näiteks trennides või klassides ning neid võib peamiselt näha koolides. Kamp on juba hoopis teine teema. Seal ei ole oluline teada kõiki liikmeid, peaasi, et tunned liidrit ja teil on hea suhe. Kambas otsustab liider kõik: tegevuse, kohtumiskoha ja liikmed. Kamba tegevusteks võivad olla näiteks pisikuriteod, vandalism või muud pisemad seaduserikkusmised. Jõuk on hoopis teine asi, kui kaks eelmist. Jõuk tuleb kokku, et teha midagi kurja. Jõuk on organiseeritud kuritegevuslik organisatsioon. Ma ei soovita kunagi taolise jõuguga liituda. Jõugu liikmed võivad mõnikord olla eelnevalt karistatud kurjategijad. Jõugud tegutsevad tavaliselt öösiti, kui on vähe inimesi, kes neid segada võiks. Jõugul on tavaliselt oma kindel liider, keda ei vahetata.
mõlemad võivad avaldada eriarvamusi ja tuua sisse uusi mõtteid. Kuigi noorukieas võib vanema ja lapse vaheline suhe muutuda rohkem retsiprookseks, arvatakse, et see ei ole kunagi nii mõlemapoolne kui on suhted eakaaslastega. Eakaaslastel ja sõpradel on isiku arengus selge ja oluline roll, kuid näib, et noorukieas võivad eakaaslaste grupid tugevalt riskikäitumist tugevdada. Mingil määral on hälbiv ja riskeeriv käitumine (näiteks mõnuainete tarbimine ja pisikuriteod) noorukieas tavapärane (Smith, P. K., Cowie, H., Blades, M). Pole kahtlust, et suhtlemine kaaslastega etendab suurt rolli laste kui tulevaste ühiskonnaliikmete sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Siit saab alguse nende tegelik integreerumine tulevasse ühiskonda. Kaaslastega suhtlemine omandab suurima mõju õpilaste sotsiaalsele arengule murdeeas. Sõprussidemete kujunemise aluseks on huvide, hoiakute ja väärtushinnangute sarnasus.
annaabi.ee 
