Üksteisele elatakse kaasa. Kas abikaasa Angela kiidab suusaplaanid heaks või on tal mahutrennide asjus vastuväiteid? Jagab ta su unistusi laste suurvõitudest? Angelalegi on oluline, et lapsed üldse spordiksid. Samas on korralik õppimine veel tähtsam. Suusatamise tõttu peab koolist tihti eemal olema, pakime õpikud alati kaasa. Koormuste pärast pole vaja muretseda, me ei aja neid eriti kõrgeks. Palju Angela, korralik suusataja ju, lapsi juhendab? Pisikestega tegelebki tema. Suuremad on oma treenerite juures ja mina õpetan neid vaid siis, kui koos rajal käime. Andrease ja Anettega vaatame suusaasju tõsisemalt. Kui treeneri tõed ja teadmised sinu omadega ei ühti, siis sekkud? Lastega on raske milleski päris puusse panna. Nende koormus ei tohi liiga suureks kasvada ja sport peab esiti natuke lõbus olema, mänguline. Ühe põhitreeneri Kalju Ojastega vahel arutame asju, aga ma ei sekku. Igal treeneril on pisut omalaadsed
Surve ühismajandite loomisele kasvas kodusõja lõppjärgus ja vahetult pärast kodusõja lõppu. 1921 keskpaigaks oli neid juba 17 000. Tööstus Sõjakommunism tähendas kõigi tootmisvahendite täielikku riigistamist, natsionaliseerimist. Oli alanud vahetult pärast okt pööret, esialgu oli natsionaliseeritud suuri tööstusettevõtteid, kodusõja algul keskmise suurusega, kodusõja lõpus ka väiksed käsitöökojad. Kõik ettevõtted alates suurtest ja lõpetades pisikestega, allutati riiklikule tsentraliseeritud juhtimisele. Kõik tööstusettevõtted allusid Kõrgemale Rahvamajandusnõukogule (KRMN), mille eesotsas oli enamlane Aleksei Rõkov. Muutus ennenägematuks bürokraatlikuks monstrumiks. Selle keskaparaadi moodustasid kodusõja lõppedes rohkem kui 20 mitmesugust peavalitsust, mis allutasid endale terve tööstusharu- suhkrutööstuse, metallurgia ja söe tootmise peavalitsused jne. Nõukogusid moodustati ka kõikvõimalikel madalamatel tasanditel
annaabi.ee 
