Ühiskonna geograafia
ümbruses, sest jõed toovad mandrilt toitaineid.
Kõige suuremad varud on Vaikses ookeanis, sealt püütakse veidi üle poole maailma kalast.
Ka suurema kalapüügimahuga riigid asuvad Vaikse ookeani rannikul. Maailma juhtiv
püügipiirkond on Vaikse ookeani loodeosa, kus püük on viimase kolmekümne aastaga
kahekordistunud. Vaikse ookeani kaguosas kulgeb piki rannikut võimas külm hoovus ning
kus elutsevad peamiselt väikese toiteväärtusega pisikalad, kes kõlbavad kalajahu ja väetise
valmistamiseks. Seda vööndit kasutavad eriti tulemuslikult Peruu ja Tsiili. Atlandi ookeani
peamised püügipiirkonnad on seni olnud põhjapoolkeral. Sealsete majanduspiirkondade
kalavarusid kontrollivad loodeosas USA ja Kanada, kirdeosas Norra ja Island ning Idaosa
keskel Hispaania, Portugal ja Maroko. Lõuna-Atlandil on kalarohked külmade hoovuste
piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki Aafrika rannikut.
3