Etenduse ’’Robinson & Crusoe’’ analüüs
Näidendi üks põhilisemaid ning selle
kokkuvõtvamaid lauseid on: "Kui paljusid inimesi oleksin ma võinud siin keset merd kohata.
Kas pole? Ja siis...keegi, kes mu keelt ei mõista. Ja mina tema keelt samuti mitte. Ja kes siis
mulle ka veel kallale tuleb! See on absurdne". Tekstil on siiski selles näidendis äärmiselt väike
olulisus, sest enamus informatsiooni jagavad mehed tegevuste ja liigutustega.
Minnes etendusele , olin veendunud, et tegemist on mingisuguse pisietendusega, mis
ilmselt mulle erilist elamust ei paku, kuid suhtudes teatrisse positiivselt, teadsin, et see meeldib
mulle. Kui olin juba esimesed umbes 10 minutit vaadanud seda, siis sain aru, et see on midagi
väga toredat ja head. See oli absoluutselt geniaalne ning väga hästi läbimõeldud süzeega etendus
ning mulle meeldis selle näidendi sisu ming mõte. Eriti ajasid südame kiiremini töötama vahvad
kaklused, head naljad ning see salajane mõlema mehe vaheline headus, mis rikastas seda