Bütsantsi kultuur
Järjest suuremat tulu saadi ka oma
toodangutest ja müügist. Nii hakati ehitama kloostritesse kööke, avaraid söögisaale, veinikeldreid,
veskeid, lautu ja talle ning mitmeid töökodasid. Rikastudes hakkas muutuma ka kloostriasukate
elulaad. Hakati kaebama munkade üha kasvava kombelõtvuse ja rohkete pidude üle. Õigeusu
kloostritest kõige omapärasemad ja tuntumad olid Athose mäel. Athose õitseaeg oli 11.- 14.
sajandini, mil poolsaarel tegutses kuni 2000 pisieraklat. Sealsed mungad kirjutasid usinalt ümber
vaimulikke tekste ja raamatuid, kogusid ja säilitasid ürikuid kirikule tehtud annetuste, privileegide
ja soodsate kohtuotsuste kohta. Kõik see materjal on tänaseni säilinud. Tänapäeva Athos on Kreeka
ülemvõimu all eksisteeriv õigeusu munkade autonoomne vabariik.(Palamets 1991: 46-48)
Kirjandus
Keisririigi esimestel sajanditel kirjutati biblionidele, peale seda tuli odavam ja mugavam