Bioloogia riigieksamiks
Fagotsütoos üks
kahest endotsütoosi tüübist (teine on pinotsütoos), kus rakk "imeb" membraani sisse võrreldes
pinotsütoosiga suhteliselt suuremaid partikleid (näiteks baktereid).
Organismi seisukohalt võib fagotsütoos olla kaitsereaktsioon, mille puhul fagotsüüdid ehk
õgirakud kapseldavad endasse kehavõõraid osakesi (milleks võib olla bakter, viirus või
kahjustatud kude) ja hävitavad need lagundamise teel.
Mõned pisielurid (näiteks algloomad) toituvad fagotsütoosi teel.
PINOTSÜTOOS (ka nn raku joomine) on üks endotsütoosi tüüpidest, kus väikesed
osakesed (partiklid), mis on lahustunud vesiikulites, tuuakse rakumembraani sopistumisel
raku tsütoplasmasse. Seal need tavaliselt lagundatakse lüsosoomides.
Pinotsütoosi omapära seisneb selles, et sel viisil ühineb vesiikul rakuga ilma
rakumemembraani läbimata. Pinotsütoosi realiseerumiseks vajab rakk ATP-d.
annaabi.ee 
