Uudise alused: Sündmuste valimise lisakriteeriumid
tekst, uudisväärtuste ja muude uudise valikkriteeriumite arvestamine, korrastatud
faktid, dokumendid jne).
4. Sündmus võib olla edastatud nii, et meedial oleks teda raske kontrollida(varjatud
allikad jne).
5. Vahel antakse info avalikkusele mõne ebaolulise ja mõjuta tegelase nime all ja
jälgitakse avalikkuse reaktsiooni. Kui avalikkus on ideele vastu, häbistatakse
pisiallikat. Kui avalikkus idee aktsepteerib, siis nimetatakse isik ametisse.
6. Keerukad sündmused vajavad sageli ametnike selgitusi, kes kasutavad võimalust
esitada ametlik seisukoht. See tagab igal juhul ametnike seisukohtade esitamise.
Kõige tavalisemad pseudosündmused on pressikonverentsid, briifingud, esitlused jms
sündmused, mis on tegelikult suhtekorraldustöö osad. Lisaks on pseudosündmused vahel
demonstratsioonid, koosolekud, miitingud jms, millel ilma meedias vahendamata pole