Eesti ühiskonnageograafia
Vene-suhete
halvenemine võib aga sellele linnale mõjuda üsna hävitavalt.
Sillamäel elas 2000. aasta rahvaloenduse ajal 17000 inimest
Viivikonna samanimelise karjääri juures on hääbuv asula, kust kaevurid võimaluse korral Sillamäele ümber
asuvad.
Kohtla-Järve ja Jõhvi kujunesid mõlemad peamiselt kaevurilinnadeks, Kohtla-Järve päris tühjal kohal, Jõhvi
teederistil tekkinud pisialevist. Umbes 13000 elanikuga Jõhvi, eriti ta Ahtme linnaosa, on peamiselt kaevuritelinn,
kaevandustega on seotud ka lõhkeainetehas ning väike elektrijaam. Kuid Jõhvis leidub ka muud tööstust (piimatööstus,
õmblusvabrik, vagunimonteerimistehas, ehitatakse põllumajandusmasinate tehast), mittetööstuslikku äri ja tegevust,
kultuuri ja haridust, sellepärast ka rohkem (1/3) eestlasi. Sellepärast sobis Jõhvi paremini Ida-Viru maakonnalinnaks.
Viimasel ajal on Jõhvi isegi kasvama hakanud.