Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
korduvaid röövretki Eesti aladele. Kõik need mitmelt poolt korraldatud
rüüsteretked, mille puhul võeti vange, rööviti vara, põletati külasid, aeti
loomi karjakaupa minema, vähendasid järjest vähem eestlaste inim-ja
majanduslikku jõudu.
PÄRISMAALASTE RISTIMISED:
Vallutajad läbisid külad suure kiirusega, püstitasid siin-seal puuriste
tähistamaks, et rahvas selles külas on ristitud. Vanematele anti ristimisvett
ja käsk, et nad oma pere rahva üle piserdaksid, tehes seega nad
kristlasteks. ( Oli ka juhtum, kus külavanem poodi taanlaste poolt üles
karistuseks selle eest, et oli end varem lasknud sakslaste poolt ristida.)
Nii toodi Eestisse ristiusk- mõõk ühes ja rist teises käes.
1208.a. olid liivlased ja läänepoolsed läti hõimud ristitud ning
piiskopi ja ordu ülemvalitsuse all. Operatsioon oli kulgenud päris kiiresti
kaheksa aastaga. Selleks aitas ka saksa peabaasi lähedus Riias.
annaabi.ee 
