"pisemakasvulisem" - 1 õppematerjal

Eksami kordamisküsimuste vastused

isendit ja esinemine vabariigis väga ebaühtlane. Rohkem elab hirvi saartel, Hiiumaal, Lääne-Saaremaal ja Abrukal, samuti Lõuna-Eestis Valgamaal. Punahirve elupaikadeks on rikkaliku alustaimestikuga segametsad, suvel on toiduks peamiselt rohttaimed, talvel puude-põõsaste koor ja võrsed. Punahirve tekitatud kahjustused on sarnased põdrakahjustustega, kuid väikesearvulise sõralisena ei oma need metsanduses olulist tähtsust. Meie metsade graatsilisem sõraline, eelmistest pisemakasvulisem metskits e. kabris (Capreolus capreolus) on küll arvukas (ca 80000 isendit) jahiloom ja eelistab elada vahelduvatel ja avatud kultuurmaastikuil. Suurtesse metsamassiividesse meeleldi ei lähe. Toiduks tarvitab suveperioodil mitmesuguseid rohttaimi ja talveperioodil puude ja põõsaste, oksi, võrseid ning pungi. Erilist kahju metsamajandusele ei tee, talvel kahjustavad vahel kuusenoorendikke, süües ära kuuse ladvakasvud, samuti kahjustades noori tamme- ja saarekultuure.