Arvutiga töötades pingutab inimene tugevasti oma silmi ning tänu sellele tekib silmalihaste ülepinge. Oma mõju avaldavad muidugi ka pildi värelemine ja vähene teravus. Uurimused näitavad, et arvutitöö tegijatel on silmakaebusi umbes 2 korda rohkem. Kaebused on kõigepealt muidugi silmade väsimine, aga ka kuivuse või võõrkeha tunne silmas, samuti peavalu. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pilgutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisarvadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Silmanägemisele oleneb ka valgustus, arvuti tuleks sättida täpselt valgustuste vahele, mitte otse nende alla, sest siis on silmade pingutamine väiksem. 2.2 Mõju randmetele ja sõrmedele Valu randmes ja sõrmedel põhjustab vale tooli kõrgus, klavituuri liiga kõvasti vajutamine ja hiire vale kaugus kehast. Arvuti taga töötades võivad käed olla asetatud
aga lastel mõjub liigne koormus silmadele alati halvasti. Eelsoodumus peab ka muidugi olema, lühinägelikkust igaühel ei teki. Kellel on see eelsoodumus pärilikkuse või muude põhjuste tõttu olemas, sellel areneb lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja. Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik, ehk konjuktiviit. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pingutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisarvadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Kui organismis on infektsioon olemas (mingi põletikukolle kuskil mujal), siis ta antakse edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb,näiteks kui silm ei ole enam küllalt niiske. Mida vanem on inimene, seda raskem on tal tööd teha arvutiga. Alates 40. eluaastast tekib tavaliselt vajadus lugemisprillide järele.
annaabi.ee 
