Seneca moraalikirjad Luciliusele
paratamatus, ja nagu kogu keha, nii raputab valust tabatud vaim ka silmi, mille lähedal asuva vedeliku ta
survet avaldades välja tõukab. (19) Need väljatõugatud pisarad langevad vastu meie tahtmist. Teised on
säärased, millele väljapääsu anname, kui elustame mälus kujutluse nendest, kelle oleme kaotanud, ja on
midagi sulnist selles kurbuses, kui meenuvad nende meeldivad kõnelused, reibas suhtlemisviis,
kohusetruu andumus; siis lähevad silmad niiskeks otsekui rõõmus. Nendele pisaraile me ei avalda
vastupanu, nood võidavad meid. (20) Pole seega põhjust pisaraid ümbritsejate ja juuresistujate pärast
tagasi hoida või esile suruda; nende lakkamine või voolamine pole kunagi nii häbistav kui teesklus nende
puhul. Voolaku nad oma suva kohaselt; võivad nad ju voolata ka rahulike ja kiretute inimeste silmist. Tihti
on nad targa kaalu kahjustamata voolanud nii mõõdukalt, et neis ei puudunud ei inimlikkus ega väärikus.
annaabi.ee 
